Et pääseks tegema neid asju, mis meeldib, tuleb ära teha enne need, mis peab tegema. Umbes nii kirjutati ühel hommikul Positiivarites “
Kun teet, mitä on pakko silloin kun on pakko,
saat vielä kerran tehdä mitä haluat silloin kun haluat.
-Zig Ziglar
” Seega käskisin mehel tuua kaminaruumist kudumistelgede kõrvalt ära meie selle suve kõrvitsa. Kevadel kui oli tomatitaimede ostmine käsil võtsin ka 2 kasvuhoone kurki ja ühe kõrvitsa, mille panin kasvama kasvuhoone kõrvale 0,5 kuupmeetrisse mullakotti. Sügiseks oli ta kasvatanud ühe suure kõrvitsa, mille kaal on siis 10.4 kg. “Vaikuttavaa” ütles mu mees kui ta selle süles teisele korrusele oli tarinud.
Mõtlesin teha 2 eri taval, soome moodi
ja siis selle retsepti järgi, mis mul on vanast ajast.
- 12 klaasi vett
- 2,5 klaasi suhkrut
- 9 spl 30% äädikat
- kõrvitsatükke nii palju, et vedelik katab
lasta seista 24 tundi, teisel päeval lisada 4 klaasi suhkrut ja maitseained, siduda marli sisse 10 tera vürtsi + 27 tera nelki + kaneelikoort, keeta ainult nii palju, et on klaasjad ja purki
2 kommentaari:
Kas suhkrut läheb tõesti nii palju?
Vist jah, aga mäletan, et see on pigem magus kui hapu kõrvitsasalat.
Postita kommentaar