Päike paistab, linnud säutsuvad, räästad tilguvad - kevad on vist ukse all:)

Lennukilt tulemas Dominikaani Vabariigis Samana lennuväljal

Kaks nädalat puhkust on teinud imesid. Mul on taas jõudu ja tahtmist teha kõike. Kuna ka ilmad on head siis alustasime emaga jalutuskäigud õues. Eelmisel aastal ta veel käis ise, siis kui tuju tuli, aga jõulude ajal loobus koguni saunas käimisest, on ju dush. Siiski tal on tahtmine suvel veel kord minna käima Eestimaal, tuleb nüüd siis hakata harjutama ja jõudu koguma. Leppisime täna kokku, et käime algul 2 korda nädalas ja kui soojemaks läheb ja me saame kaldtee, siis tihemini. Just enne minu koju tulekut käisid töömehed ja eemaldasid ema ruumidest ukse künnised - on kergem rollaatoriga kõndida. Kui lumi sulab, teevad kaldtee - metallist. Välistrepp on küll ainult 5 astmega, aga tal on raske ka neist minna.

Mina siirdusin taas kangastelgede taha. Sukakudumine saab siis natukeseks pandud seisma. Eelmisel aastal ostetud 10 kg lõngast on umbes pool juba tehtud. Kuskil jaanuaris käis naabrinaine, see kellelt ma olen koeravilla lõnga ostnud, küsimas kas mul on kangasteljed üleval ja kas oleksin valmis ta tütrele kuduma paar vaippa. Siis olid suured külmad ja ruumi kütmine oleks läinud kalliks, lubasin teha kevade poole. Nüüd siis tuleb lubadused täita.

Muide meil avatakse varsti otse lennuliin Tallinnasse. Mõned reisid on koguni nii odavad, et bussiga ei pääse selle rahaga isegi Helsingisse ja milline aja võit. Momendil saab ka minna, aga läbi Riia. Näiteks täna oleks 17 euroga saanud hommikul kell 8:00 minna. Muidugi aega praegu oleks kulunud 6 tundi, ja lennuki vahetus, aga ikkagi mõelda - bussiga läheb ligi 3 tundi sadamasse ja siis veel laevad, suured ju nüüd jää tingimustes lähevad peaaegu 4 tundi.

Sellest ongi pikk aeg kui sai Riias käidud. Tavaliselt muidugi rongiga. Sõbrantsiga käisime kord sealt ostmas plaadimängijaga raadioid. Hirmus tarimine ikka oli. Aga hakkama saime. :)