Tööle mind ei võetud, kuigi pugesin peaaegu et nahast välja, pins on väike, aastaid kah veel vähe, et teispoolsusele kolida, nii et ei jäänud muud üle kui teha seda, mida ma oskan. Ja oskan mina kududa sokke. Kuidas läheb realisatsiooniga on asi omaette. Siiski kui käisin sügisel Eestis, siis sõbrantsi tütar soovitas proovida müüa oma töid Etsy kaudu. Kodus uurisin asja täpsemalt ja otsustasin jätta ootama kuni noorim poeg oma ülikoolist tuleb puhkusele. Seda sellepärast, et ega minu ingliskeele oskus nüüd nii hea ei ole, et kõigest hästi aru saaks. Nüüd oleme kahe peaga neid asju uurinud, lugenud ja mõelnud, võidelnud ühe koma teise asjaga ja eile õhtul siis sai pisike poeke avatud. Algul on seal vaid kolmed sokid, tegelikult on neljandad ka valmid, tuleb vaid ilusad päikesepaistega tehtud pildid valmis saada.Pikalt mõtlesin seda hinna poliitikat. Aga siis rahustasin end maha. Olen ma ka ise palju kasutumaid asju ostnud kallimagi hinna eest. Kui nüüd vaid leiaks ostjaid. Kül mina jaksan vardaid keerutada.
2 kommentaari:
Tore idee. Soovin edu!
Ma räägin Sulle ühe loo, ehk annab mõtteainet.
Tahtsime oma klientidele jõuluks kinkida rahvariidevööd, sallid ja pleedid ning küsisin 4-st firmast nende peale hinnapakkumise.
Üks firma ei vastanud üldse. teine ütles, et neil on järjekord järgmise aastani, ja nad pole huvitatud. Ülejäänud 2 firmaga sain kontakti.
Seni kuni firmalt 2 palusin järgmise meiliga hinnapakkumist, siis järgmisega näidistöid jne jne seni oli firma nr.1 teinmud mulle soovitud asjadest kiirelt näidised, tõi need ise kohale ja andis hea hinna ning tähtaja ka veel pealekauba + valmistooted olid kaunilt karpidesse pakitud.
Firmaga 2 jäigi äri katki, kuna ma ei viitsinud inimestele, kes mulle müüa ei tahtnud, peale käia.
Ehk siis mu moraal. Turul on nõudlust ja vajadust küll. Paraku jääb Eestis palju just korraliku müügi ja turunduse taha. Mõtle sellele!
Postita kommentaar