Mäntsälä Mielessäin

Iga aastane traditsioon, käia suve lõpus onu Anti haual. Eriti tähtis on see emale, oli ju Anti tema kõige lemmikum vend. Meile sattus imekaunis päikesepaisteline päev, kuigi oli juba sügis kohale jõudmas. Liikumine ratastoolis oli ka emale märgatavalt kergem ja täna ta näiteks nõudis juba endale taas ämbritäie õunu lõigatavaks. Nii palju oli tulnud reisist energiat ja positiivset ellusuhtumist.

loomulikult oli vaja veisata veisut, ehk laulda need oma usu laulud

siin pildil on onupoeg Paul, noh see on see sama lugu kui pilt karjamaal karjast, kus siiski kedagi ei näe. Nad olevat rohu söönud ja ära läinud.

nagu näha oli meil tapvalt lõbus, toidud olid ime maitsvad ja loomulikult ma patustasin oma ratsiooni vastu, täna on "kurin palautus"

kõige rohkem rahul oli muidugi ema, loodame et ta ka järgmisel aastal jäksab veel minna.

Tore laul ja alati tuleb meelde kui oleme minemas sinna.