Tiiu talutütrekene andis edasi eriti raske meemi. Kolm probleemi leiab kergelt, aga lahendusi - kui teaks poleks need ju enam probleemid. Muidugi teoreetiliselt võiks ju pakkuda välja mitmeid eri lahendusi, aga nii kaua kui mingit vähegi toimivat lahendust ei ole, probleemid jäävad. Kui lahendused leiduvad, siis ei ole probleemi vaid väljatöötamist vajav tegevuskava.
Minu probleemid siis tulenevad osalt sellest, kes ma olen, teistsugusel minul samas olukorras probleeme ei oleks või oleks need teistsugused.
Minu probleen nr. 1 on olnud nii palju kui ennast mäletan, kaal ja täpsustatult ülekaal. Olgem ausad, on olnud ka neid aegu, mil olen olnud sellega rahul, seda suurema osa Eestis elamise ajast. Ju seal oli toit vähem ramus ja tegemist sellevõrra rohkem.
Lahenduseks pakutakse välja vähem süüa ja rohkem toimetada, tunnistan - ei toimi pika-ajaliselt. Mingiks ajaks saab küll kaalu alla, aga tagasi ta tuleb ja %:dega.
Minu probleen nr. 2 on juba varsti 2 aastat kestev töötus
Lahendus saata igale poole kuhu vähegi inimesi vajatakse oma avaldus, ei toimi - 59. aastast naisinimest ei vaja keegi tööle. Pealegi mõned kuud veel ja 60 lööb ette.
Minu probleem nr.3 tuleneb osaliselt probleemist nr.2 Tööd ei ole - tulusid ei ole või olgem ausad sissetulekud on väikesed ja paari kuu pärast vähenevad praegusest kolmandikuks. Seega ei midagi lohutavat. Lahendus - leida mingi muu sissetuleku allikas. Sukkpüksid pähe ja panka tühjendama - ei kõlba, kui oleks üksik meesterahvas, võtaks suure laenu ja kaoks kuhugi Indiasse. Aga üks korralik vanaema seisusesse jõudnud muti tunnistab, lahendust pole ega tule. Kuigi ka see on omaette lahendus, leppida saatusega. Millal ma küll selleni jõuan?
“parim enne” toidu söömine pole häbiasi…*
5 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar