Ma tahan vananeda koos sinuga ....

... selliseid lauseid kuuleb tavaliselt kuskil seebikates. Kus siis koos ollakse lõpuks aasta või kaks. Aga tegelikult asjal on point olemas. Ma ei tea, kas ma minnes teist korda mehele nüüd varsti 19 aastat tagasi, selliselt kah mõtlesin, pigem siis oli mul hool minu 3 poisist, kes oli vaja meheks kasvatada. Nüüd kus noorimgi kodust ära ja vanim ise isaks saanud, hakkab tasapisi tõesti tunduma, et vist sellised mõtted koos vananemisest ongi tõsi. Tuntakse juba teineteise häid ja halbu külgi ja kui siiani on oldud koos, mida siis enam ... Suured tunded ja põlemised on läbi, elu voolab rahulikult ja eks teine inimene on ikka hea pikkadel talve öödel kui ka sügise vihmade masenduses. On keegi kellega ei pea end pingutama vaid võid olla sina ise, mõnikord haige, mõnikord väsinud, isegi vaikimine oma inimese seltsis on mõnus.