Mul oli au olla kutsutud eelmisel aastal meie linna raekotta linnapea vastuvõtule iseseisvuspäeva peole. Muidugi nii aktiivne ma ka olin, et paar sõna austatud linnapeaga vahetasin ja isegi sain pildile temaga. Kuna rahvast oli palju, siis ta andis oma visiitkaardi, et kui tuleb midagi erilist, siis võiksin võtta ühendust. Muidugi asi, mis minu hinge juba kaua vaevab, on töökoha saamine. Ja linnapeale helistamine oli oma moodi viimane õlekõrs. Eelmisel nädalal ma siis helistasin kantseleisse ja palusin audienssi, mis siiski nende järgi oli võimatu, aga lubati võtta ühendust. Siiski tuleb märkida, et see läks vist kas prügikasti või mapp Ö:sse. Täna korjasin kokku kogu julguse ripped ja helistasin linnapea mobiilile, see läks otse teate vastuvõtu ja sinna ma siis lugesin oma meeleheitliku teate, siiski ei rääkinud millestki konkreetsest. Ja ime lugu, tund aega hiljem helistas linnapea tagasi ja ma sain temaga isiklikult rääkida, ja ma saatsin juba talle ka oma CV. Saatekirjs veel rääkisin üle oma kurvast saatusest ja sellest, et teeksin mis tahes tööd. Linnapea lubas, et minu küsimus võetaks arutusele ja mulle teatataks, kas selle nädala lõpus või järgmise nädala algul.Nüüd ma siis praen aeglaselt omas rasvas, ei julge eriti loota, aga loodan siiski. Tiit siin kirjutas ühes kommentaaris muutustest ja nende lahendustest "jah selle nimi on suur käsi". Kui see" suur käsi" aitaks ka mind saama tööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar