Kui mina sattun paanikasse, siis ma rabelen igale poole, tavaliselt tulemusi tuleb, aga mis toimib, seda isegi ei tea, ilmselt see siis ei ole enam ka teadmist väärt. Näiteks kui poisid väiksena jäid haigeks, siis said nad nii täieliku kuuri kõikvõimalikke arsti määratuid ja maarohtusid, aurutusi ja vannitusi, plaastreid jne. Ja selline ma siis olen ka nüüd selle oma töö otsinguga. Igatahes eile õhtul ilmus tugitöö lehele ka lõpuks linna kontoriroti koht. Esmaspäeval on vestlus, helistasin ja panin aja kinni ja näeb kuidas läheb, kas see on seotud selle helistamisega linnapeale või ei ole, kust mina tean. Täna mingit märki ei olnud ja kuna vestlus on õhtupoole, jõuab ära oodata ka esmaspäevase posti. Igavene nali kui mitmesse kohta avaneks võimalus.
Ok, seni koon Margusele sõrmikuid.
Videod: Nusa Penida saare juures snorgeldamas
1 tund tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar