Hommikupalve

AAMURUKOUS Tämä päivä on mennyt toistaiseksi hyvin. En ole juorunnut, en menettänyt malttiani, en ollut ahne, häijy, itsekäs, tyytymätön enkä koppava. Mutta kohta aion nousta vuoteesta, ja sitten tarvitsenkin jo kovasti apua. Amen.

Tänane päev on siiamaale olnud hea. Ma ei ole rääkinud teisi taga, ei ole läinud endast välja, ei ole olnud ahne, õel, isekas, rahulolematu ega üleolev.

Aga nüüd varsti ma tõusen voodist, ja siis ma juba vajan hirmsasti abi. Aamen. (tõlge)

Siis kui tööl käisin, kell helises, heitsin end voodist, niks naks toimetasin rohkem rutiinist mõtlemata hommikused toimetused ja juba jooksin bussi peale. Bussis siis hakkasin tasapisi ärkama ja mõte hakkas liikuma.

Nüüdsel ajal kell tiriseb rohkem selleks, et ei magaks poole päevani, see ei tähenda, et ma peaks veel tõusma, ma ärkan tasapisi, mõtlen mõnikord nähtud unesid, mõnikord lihtsalt päevakohaseid asju. Kuhugi ei ole kiire. Mõne jaoks selline elu on unistus, "siis kui ma ükskord pensionile saan", ei tasu unistada, iga kell vahetaksin selle olukorra taas kiireks, kuna siis ma tundsin, et ma elan.

Aga väljas on päike, hommikusöök on söödud ja kui ma siin lõpetan, lähen kepikõnnile, väetan pärast oma peenramaa ja muru ja põõsad, ja eks ma lõpupäeva veedan taas oma kudumistelgede taga.