Selliste probleemidega siis lõppes meie tänane tööpäev. Ah, et milles asi? Fakt - maasikamamma ütles, et meie korjatud marjades oli alamõõdulisi ja ka mõningaid mittekvaliteetseid marju. Siis talle ei meeldinud, et me ei olnud piisavalt kiired ja poiss mõne vao kohal liikus edasi seistes.
Meie õigustused, siis kui me neid oleks hakanud esitama - mõnes kohas ju ei olnud ei lehti ega marju, ja kui oled juba mitu tundi olnud kumaras ilma pisema puhkepausita, siis kõik mis näib marjana rändab ka korvi. Aga ei mingeid õigustusi. Faktid on faktid ja pole neid vaja siluda. Poiss muidugi oleks kohe lõpetanud selle ettevõtmise, aga ema nii kergesti alla ei anna. Pole enam harjunud sellega, et keegi arvustaks seda, mida teen. Seega puhkame kaks päeva, ja et esmaspäeval suudaks taas olla kumaras selle viis - kuus tundi, tuleb midagi ette võtta.
Tuli siin meelde, et kui olen varem läinud kõndimistestil, siis on alati olnud jalad nii krampis, et ei suuda rohkem käia kui kilomeetri kui sääretesse lõi talumatu valu. Kord oli ka samal päeval hirmus hambavalu ja olin kühveldanud mitu buranat ja sain väga hea testi aja, kuna kadus hambavalu ja ka kõik muu valu. Seega burana sisse ja vaatame kes on aeglane ja ei jäksa kumarduda.
Aga kui see session läbi saab, on ka minul paar valitud sõna öelda. Oma töötajate heaolust oleks ka hea muretseda, mis siis kui need on tööl vaid paar kolm nädalat. Mina küll oleks väga heal meelel olnud kui seal oleks mingi joogi koht olnud, Soomes kui oleme nii igal töökohal antakse vähemalt kohvi, aga vee ämbergi oleks asja ära ajanud, ja et wc oli ainult majas ja põllud täiesti kaugel, siis kaua sa ikka lihaseid pingutad. Ja kasvõi kordki millegi eest kiitust oleks jagatud. Ei sinna poolegi. Ilmselt liig oleks organiseeritud venituste läbiviimine, aga iga tunni järel 5 mintsi puhkust ei oleks olnud liig. Pealegi kui pärast sellist puhkust oleks igalühel kergem ja jõudu ja tähelepanu hulgem, sest kui kogu aju on täis ainult üht mõtet - valu lihastes, siis tähelepanuga on nii ja naa.
Teisalt muidugi oli see hea näide Margusele, alla ei anta ja kui me ei tee nii kuidas vaja, siis tuleb leida vahendid ja jõuvarud ja end parandada. Ja kui kord kuhugi on oma pea sisse pistetud, siis tuleb ka minna lõpuni. Punkt.
Kuidas ma ahvi armusin (ja muu vähem oluline)
11 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar