On selliseid projekte mida teed päevade, nädalate või koguni kuude kaupa ja saad nähtavaid tulemusi, ühesõnaga käega katsutavaid asju ja siis on midagi sellist, mis ka viib aja, aga nähtavat ei ole. Aeg kulub nagu liiv läbi sõrmede ja midagi ei tule tehtud. See nädal on olnud selline. Täna mees küsis, et mida sa siis täna tegid, piinlik oli vastata, et ei midagi ja kuna rünnak on parim kaitse, pareerisin küsimuse vastusega, et kas ma pean nüüd temale ettekandma oma tegemistest. Aga jah, kogu päeva tegin midagi ja mingeid jälgi ei ole.Muidugi arvutis olin vähemalt paar, kolm tundi; tunnikese vestlesin emaga, ta tuletas meelde neid aegu kui sai teada, et mingil ajal sünnib tal laps ja kuidas tol ajal suhtuti rasedasse vallalisesse naisesse. Tol ajal ju aborte seaduse järgi ei tehtud, aga kõiksuguseid "aitajaid" ju oli. Minu oli päästnud tolle "aitaja" ema, kes oli siis minu emale aru pähe pannud kui tema oma järjekorda ootas. Tol emal oli olnud 12 last ja tema õel taas 10. Kui siis mamps küsis, kuidas ta sai nii suure perega hakkama vastati, et kui mees tõi linnast kangarulli, siis õmmeldi kõigile hõlstid ja sööki keedeti suures pajas ja kõigil olid kõhud täis ja riided seljas. Soovitas siis minu mampsil minna oma ema juurde ja kõik ära rääkida. Ja minu vanaema kel oli 7 last, võttis muidugi minu oma kaitse ja nagu mäletan ka oma armastuse alla.
Aga kevad on tõesti meil varajane, lehed on riisutud, kasvuhoonesse panin lilleseemned idanema ja täna kuni tomatid oma ala tagasi võtavad ka salatit, tilli, paar reakest porgandeid ja rediseid.
Homme on plaanis teha valmis ka peenrad. Vaja veel sibulad osta. Ilmateade lubab ka kena sooja nädalat.
Sain teada, et Margus lõpetab sel aastal mai lõpus, eks siis ole vaja talle järele minna.
Ah jah olen ka kaks töötaotlust saatnud, ja olen valvel kui ikka midagi tuleb siis taas uus avaldus teele, eks näib kuidas õnnestub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar