reede, 25. aprill 2008

Asjad rändavad ilma meie teadmatta ....


...sinna - ei tea kuhu. Nii kõik teavad, et pesumasin "sööb" sokke ja taskurätte ja ilmselt on tuttav ka kõigile tunne, et asjad(pliiatsid, kummid, kammid, tikud, käärid, küüneviilid jne) kaovad ja ilmuvad esile ootamatult kummalistesse kohtadesse. Loogiline seletus oleks, et keegi need on sinna pannud kasutamise järel, aga ma ei usu seda. Mulle tundub, et toimuvad mingid aja ja ruumi müsteeriumid ja nii asjad mis on ühes kohas sattuvad vahepeal kuhugi mujale aega ja ruumi ja ilmuvad siis välja hoopis kuskil mujal.

Viimase aja näiteks on meie linna elektrooniline bussipilet. See oli mul Tallinnas kaasas ja ma mäletan selgesti, et ma võtsin ta mantlitaskust välja ja panin kuhugi, muide koos passi ja laevapiletitega, et ta ära ei kaoks, nagu kadus 10 bussipiletite pakk jope taskust. Kodus muidugi pakkisin kohvrid lahti ja mida ei leidnud, oli see elektrooniline bussipilet. Mitte kuskil ei olnud, helistasin isegi kõik tuttavad läbi, et äkki jäi sinna ja siis eile kui viisin talveriided ära suvepuhkusele, avastasin ta sulemantlitaskust, aga ma ei olnud ausõna seda mantlit juba 2 kuud kasutanud.

Teine asi oli küüneviil, paar päeva tagasi avastasin, et ei leia mitte ühtegi küüneviili mitte kuskilt, aga mul on neid 5 -6 tükki, nii ikka igas käekotis ja pliiatsitopsis, samuti on kääridega. Eile siis käisin läbi kõik kohad kus neid oleks pidanud leiduda ja ei leidnud kohe mitte ühtegi. Ilmselt nad olid küüneviilide kokkutulekul. Kuna täna vaatas neis üks mulle söögilaualt otsa ja ta ei saanud seal eile olla kuna laud oli täiesti tühi.

Muidugi võib olla asi ka silmades. Olen lugenud, et tegelikult näeme me ainult kitsast ala ja meie aja rekonstrueerib kõik mälust sinna juurde. Seega kui liigume võõras piirkonnas, väsime kiiresti ja tähelepanu hajub. Ise olen seda märganud väljamaa reisidel kui oleme ekskursioonil, siis pärast paari tundi sõitu ei jaksa enam õieti aknast väljagi vaadata. Aga ega see ikka kõiki juhuseid kah ei seleta.

Kommentaare ei ole: