reede, 21. märts 2008

Kui vana on vana?


Need on minu vanaema vanemad, minu ema jutu järgi oli tema vanaema väga korranõudlik ja koguni kuri, noh vanaema emal oli ainult üks tütar ja vanaemal taas seitse last, neist 5 poissi ja 2 tütart.
See on taas minu vanaema, kes oli minule lähedasem kui minu oma ema, ta oli 59 aastane kui mina sündisin ja oma moodi adopteeris minu, pidas mind oma 8. lapseks. Seda ei mäleta, et vitsa oleks saanud, aga nõgestega nuhtles ta küll. Ma armastasin teda väga.

Ma arvan, et vanus on selline asi, mis sõltub suurel määral vaataja enda vanusest. Mäletan kui olin teismeline, siis minu võõrasisa, kes oli emast 11 aastat noorem, tundus minule vana mehena kuigi oli alles kolmekümnene. Eks me kõik teismelistena oleme pidanud vanemaid vanadena, isegi kui nad seda ei ole. Kui ma siis ise olin kolmekümnene tundusid üle neljakümnesed pensioni eelikutena. Ainult et siis kui ise sain neljakümneseks selgus, et elu on alles alanud. Noh võin tunnistada, et see oli aeg, kus ma käitusin täielikult nii nagu käituvad puberteediealised - panin enda ja laste saatuse ühele kaardile ja õnneks läks hästi. Nüüd olen varsti 59 ja ei taha kuidagi end veel vanaks tunnistada. Peegel ütleb, et poleks nagu vigagi, eriti pärast sauna ja ilma prillideta. :), aga noh ega neid kortsukesi nii kole palju veel, thuh, thuh, thuh, üle vasaku õla, olegi. Otsaesisel olid vaod juba koolis, neid pole palju juurde tulnud, kannan prille ja ei kissita seega silmade ümber vaokesi ei ole, noh tunnistame nina juurest suu juurde lähevad sügavad vaod ja suunurgad on kah nagu hülgel vuntsid. Paarkümmend aastat tagasi olid ninajuurel sügavad vaod, ilmselt kõndisin ringi kogu aeg kulm kortsus, need on kuidagi iseenesest ära kadunud. Naljakas kas pole.

Nii siis kes on ikka vana? 30?, 40?, 50?, 60?, 70?, 80? ....
Tundub, et vanusega on nagu silmapiiriga, mida kaugemale lähed, seda kaugemale nihkub.

Kommentaare ei ole: