Kudusin hommikupoolikul kaltsuvaipa ja mõlgutasin mõtteid.
Viimasel ajal ei taha nagu alati uskuda kõike mida raamatutes kirjutatakse. Kas on selle põhjuseks uueks kirjutatud ajalugu või lihtsalt vanus, kes teab. Tehakse aga kõiksugu uuringuid ja kirjutatakse mida võib ja mida ei võiks süüa, või milline peaks olema tervislik eluviis. Ühe uuringu järgi kohv on kahjulik, teise järgi eriti kasulik. Kas pole nii, et kes uuringu tellib,( sest eks need ole ju tapvalt kallid, on ju uurijad palgasaajad, vaevalt keegi enda lõbuks midagi tõsist uurib) see ka annab mingid suunad. Pealegi kust me teame kas mingi nn. uuringu taga ka midagi on. Kas need väited, mida esitatakse on üldse usaldusväärsed. Omal ajal mäletan kui vanemad millestki vaidlesid, ütles isa ikka, "aga ajalehes kirjutati". Nüüdsel ajal ajalehti ei tasu üldse uskuda. Ja nii on igal pool. Informatsioon, mida me saame on tihti erapoolik, kellegi vaateid kajastav. Millesse siis uskuda? Vast sellesse, mis tunne endal on. Aga kõike ei jaksa ju ise järgi proovida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar