neljapäev, 18. oktoober 2007

Meie krundil kasvas mänd ....

... see seal vasemal pool sauna, .... ei kasva enam. Kümme aastat tagasi saeti meie kõrvalkrundilt mets maha ja ehitati maja. Kuni selle ajani oli meie maja nagu mõni metsa äärne maja. Seal kasvasid koguni kukeseened ja kuuseriisikad. Ega seda metsa palju ei olnud nii tuhat ruutmeetrit. Kogu sest metsast jäi meie krundile kaks kaske ja üks mänd. Ega see mänd midagi kena puu olnud, ühepoolne selline, aga mulle meeldis. Mehele ei meeldinud, muru lõigates jäid käbid ette. Naabritele ka ei meeldinud, piiril olev hekk jäi kehvaks. Nüüd siis mänd on muutunud saunkütte puudeks. Järgmisel kevadel pean hakkama tõsiselt mõtlema uute puude istutamist.

Ma olin kümne aastane kui meie pere ostis pisikese maja Põltsamaal, umbes 3 km linnast. Akna all oli mets, maja taga oli soo ja aias kasvasid uhked pärnad. Hobuvankritee ääres soo pool kasvasid tohutu suured ja ilusad hõbepajud. Kõige esimesena saeti maha need pärnad, hiljem jäid teeparandajate ette need hõbepajud, akna alt mets raiuti maha ja soo kuivatati. Enne seda kui eelmisel aastal selle maja maha müüsin oli ta keset karjamaad kurb maadligi hurtsik. Ma ei tea mis inimesi vaevab, miks puud ei saa kasvada. Miks põõsad tuleb lõigata lollakalt pöetuks, miks hekk peab olema joonlaua tasane. Minu arust pöetud põõsad ei ole ilusad. Ja pole üldse õigus neil, kes ütlevad, et targem annab järele.

Kommentaare ei ole: