esmaspäev, 16. juuli 2007

Kuidas ma seenel käin ...

Eiiiiiiiiii ei osta turult, pilt on sellepärast, et head seenepilti ei olnud ja see on ju eriti intrigeeriv pilt. Aga seenelkäigust. Ärkan pool seitse, söön ühe greipi ja nii igaks juhuks ühe tableti diabeetese ohjeldamiseks ja vatid selga, kepid kätte ja minek. Algab teekond sinna ja tagasi. Ühtekokku 8 - 9 km. Põhiliselt mööda metsa ja kui nüüd võtta arvesse viimase aja igapäevased sajud ja suhteliselt soojad ilmad, siis seeni on. Täitsa terviseraja ääres. Ja mitte keegi ei korja. Minnes ma väntan pead nagu periskoopi ja üritan jätta meelde öö jooksul väljailmunud seened, tagasitulles siis korjan need üles. Korvi mul ei ole, aga taskus leidub alati salvrätikuid ja taskud on muidu ka mahukad. Põhiliselt olen korjanud kivipuravikke, täna leidsin ka kukeseeni.
Ühel päeval võtsin kaasa sammulugeja, minu kahe kepikõnni saldo oli väheke üle 20 tuh sammu. Kena eks ole. Täna võtsin ammu unustatud pulssilugeja. Tavaliselt on 100 - 110:ni, iseenesest peaks kiiremini kõndima, aga ma olen rohkem vastupidavuse kui kiiruse taotleja. Kergematest küngastest üles minnes oli natuke alla 130, keskmiste puhul tõusis 140: ni ja sellel raskel tõusul oli 157. Noh seal ma tõesti mängin auruvedurit. Ja juba kolmandat päeva saabun koju taskud seeni täis. Peaks vist kauplema meest ja minema kohe õigesti seenele, korviga ja puha.

Kommentaare ei ole: