Pehme laskumine

Mida seiklusrikkam ja huvitavam on puhkus, seda raskem on taas saada kätte töörytmi. Pärast puhkust 3 esimest tööpäeva olid lihtsalt täielik piin. Ylelennu järgse öö kodus kyll magasin, aga järgmine öö möödus totrate môtete keereldes ja viimane kord enne kui uinusin lôpuks vaatasin kella ja see oli 7:00, Äratuskell helises 7:40. Sellele järgneval ööl magasin juba paar, kolm tundi ja siis läkin kindluse môttes alles kahe paikku magama, kuid siiski ärkasin mitu korda veel. See järel kaks vapapäeva oli kui jumalaônnistus. Ennevanasti kui veetsime kôik suved ämma juures maal lapsi karjatades, sööki vaaritades ja heina tehes, oli tööle tulek kui puhkus. Seega nyydsel ajal peaks pärast puhkust vôtma puhkuse puhkuse.

Ilmad on ka nii vastikud, vett lodiseb ja taevas on puudelatvades kínni. Nyyd siis on kindel ka see, et ma sain need neli kuud tööd lisaks. Seega sobivalt aprilli keskele välja. Jôulude paikku on mul kokku mitu vaba päeva ja algul olin nagu plaaninud Eestisse tulekut. Nyyd taas ei olegi nii kindel, tuleb veelkord tôsiselt yle môelda, kuidagi väga väsinud olek on ja ega see reisimine ka nii kerge ole. Vôtaks ôige iisisti ja oleks kodus. Mingit jôulu vaaritamist ja pidu tegemist kyll ei hakka tegema, pealegi kui seda kaalugi on juba praegu natuke, vôi kui aus olla, siis päris palju.