Täna hakkasin môtlema, et tegelikult me kôik elu näitelaval mitte ainult ei esita mingeid roolisid, vaid ka riietume vastavalt roolile, nagu näitlejad muistegi. Näiteks 94 - 96 olin ma tööl ôpetajana ja käisin samaaegselt ôhtukoolis. Seega tööle läksin seelikus ja kôpskingades ja kooli ôhtul teksastes ja tossudes. Kuigi tuleb öelda, et siin môned naised kogu elu jooksul ei ole saanud seelikut selga, siis mina pean ikkagi oluliseks sellises kohas kus oled esindamas ettevôtet vôi ametit, siis tunnen end paremini seelikus. Tôsi praeguses kohas dikteerib tempeatuur riietuse. Kui ikka on 19 - 20 kraadi ja ainult seisad vôi istud liikumatult, hakkab külm, kui ei ole korralikult end pakkinud, eks muidugi aastad ka, ei see veri enam vemmelda :).
Nagu määletan olin imestunud kui mu ämm oli alati pükstes, meil ju enne olid keskküttega majades nii soojad toad, et riietuseks oli kitlike, siin siis ütles ämm kohe, et pane riiet juurde, ära mine kruttima juurde radikat.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar