... kes pagan oleks uskunud kui raske on mittemidagi tegemine. Ja kui palju sellesse kuulub lausa totraid piiranguid. Igalpool kus olen olnud olen alati kuulnud kui hea töömees ma olen ja siin täitasa läbi igapäev on midagi valesti. Kord istun vales kohas, teinekord eksin selle vastu, et jään korraks vestlema teiste saatusekaaslastega, kolmaskord ei olnud osanud õieti küsida luba lõunale minekuks, ja selle 8 tunni jooksul ei saa majast välja minna. Need kes suitsetavad saavad minna suitsule, teised ei. No on lugu. Hakka või tossama. Kuigi arvan et see rahulolematus on mõne endast heal arvamusel oleva isiku totrus. Muidugi mina, kes ma alati olen püüdnud käituda ja teha nii, et kellelgi poleks poolt paha sõna öelda, natuke tuju läheb ära.
Või on asi ka selles, et seal pimedas ja suhteliselt jahedas paigas on ka inimesed natuke imelikud. Nagu üks ütles, me peame olema nähtamatud. Noh esmaspäeval tuleb puhkuselt meie ainus alaline töötaja, me olime 3 nädalat koos, enne kui ta jäi puhkusele ja siis ei olnud mingied ütlemisi. Minu arust on kõige pahemad sellised ajutised pomod, nad kujutavad endast palju. Tuleb lihtsalt üle olla ja keep smailinguga vastata.
Täna sain end siiski kodus nii palju kokku võetud, et sain taas suuremad umbrohud ära. Kui kevadel oli probleem nende kurgiseemnetega, siis nüüd õitsevad, aga nagu kuskilt ei tule kurke noh ootame veel mõned päevad. Muidu kurgitaimed on suured ja võimsad.
Ma olen noor
22 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar