... nädala pärast on siis meil siin väike pidu tulemas ja tuleb nagu hakata mõtlema mida lauale panna. Ega mingit suurt juttu ei ole, aga noh lähemad inimesed ikka. Kaugelt külaline saabub ka - ise lennukit juhtides. Tuleks küsida kas Tiidul ka lendurijope on olemas. Selline stiilne. Nahast.
Alustan siis lihapirukatest, aga kapsa-, porgandi-, seenepirukaid ei tee. Vast kaneelirulle ja midagi muud selllist. Margus käis läbi shokoladi magustoitude raamatu ja märgistas 5 - 6 lehekülge, aga ega kõike ka tee. Muidu juhtub nii nagu 2 aastat tagasi Urksi pulmas, kui tuli igale külalisele ka kartulisalatit kaasa panna.
Üritasin siin Katsi siia meelitada, näib kas õnnestub. Koos siis hea teha ja toimetada, kuigi ega nüüd kedagi eriti tule, aga ikka kuidagi kõhevil olek. Mulle muide meeldib külalisi vastu võtta, kuigi tahaks nii viimase peale kõik teha ja omaette vaev ta ju ka on, aga nii hea on kui rahvas koos ja pakud seda ja teist. Teisest küljest ega me Tiidu, Urksi puhul saanud endale lubada mingeid pidusid. Ajad olid teised. Eks Margus on ka igas suhtes natuke teist moodi kasvanud.
Ta ju oli neljaaastane kui tulime siia. Tema kasvas soomlaseks, on ta ju kodakondsuseltki soomlane ja läheb varsti, varsti armeesse. Hakkasin siis mõtlena kes meie sugulastest käis armees. Katsi vend Paul ja mu kõige noorem onupoeg Paul. Muidugi ka poiste onu Ülo, praegune mees Mikko ja kõik. Teised on nii või teisiti välja vingerdanud. Igalühel on oma arvamus, aga minu arust peaksid küll kõik poisid armees käima, mingil kombel viibimine täielikult naistevabas keskkonnas paneb meestel midagi eriliselt paikka. Ma usun, et paljud kes pole käinud väidavad vastu, et kas nad nüüd miskit moodi vähem mehed on. Ei tea, eks see sõltub ka maast ja riigist. Aga ajal kui poisse kasvatavad põhiliselt ainult naised (lasteaed, kool, üksikemad) päris kindlasti jääb midagi puudu.
Ma olen noor
1 päev tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar