Üllatuskruis Stokholmi

Pärast lõõgastavat spa nädalavahetust helistas esmaspäeval Kats ja kutsus kaasa rootsi kruisile, sellisele kus ollakse ka päev kohapeal. Ma just koju tulnud, ei tulnud kõne allagi taas minna, seega keeldusin viisakalt ja kiitsin kutsujat. Kuid kes ei tunne Katsi võib arvata, et asi sinna ka jäi, aga ei sinna poolegi. Järgmisel päeval algas asi otsast peale ja kui ta lõpuks tegi ettepaneku, millest ei saanud keelduda, siis juhtuski nii, et kolmapäeval kaevasin taas kohvri esile ja tegin hunniku võileibu kaasa. Endal küll mure suur, kuhu see kaal veel kargab kui taas kaks päeva rootsi lauataga tuleb veeta.

Kruis ise oli Leo sünnipäeva kingitus, ta ei olnud varem nii uhke laevaga reisinud. Tallinna vahet sõidavad ju pisikesed "paadid". Kajut oli meil keskpromenaadi poole. Käisime vaatamas lauljaid, akrobaate, ööbaaris ja ringsõidul Stokholmis. Vahepealse aja istusime kajutis ja klatsisime vähemalt kolm korda läbi kõik tuttavad ja sugulased :). Kuna viimasel ajal ei oska toimetuna istuda siis tuli kõige kõrval ka kootud Mikkole sõrmikud, tõsi teist ei saanud veel valmis. Rikkalikust õhtusöögist küll keeldusime ja seega said nahka pistetud kõik kaasa võetud võileivad ja lisaks käisin pärast ringsõitu ka linna peal söömas.

Kuna Leo ei oleks jäksanud mitut tundi linna peal veeta, siis läksid nemat laeva tagasi ja ma jäin üksi luusima. Algul oli küll natuke kõhe, aga kui olin selgitanud kust see buss läheb, millega pääseb laeva tagasi oli märksa kergem tunne. Kolasin siis seal ringi, raha ei olnud vaja vahetada, need paar ostu mis tegin maksin visaga. Noh martsipani ja komme siis ostsin. Kuna olin eriti kokkuhoidlik siis lõbustus kulud piirdusid kahe kokteili (Margarita ja Forest Gamp) ja ringreisiga.

Sellevõrra kui mina olin tagasihoidlik jookide osalt, ei oldud nii kodus ja kallis mees on veelgi väga haige näoga ja kuidagi õnnetu olekuga. Paras talle. Vat ei saa aru kuidas need mehed ei oska õhtul mõelda järgmise päeva piina peale.