Laenates Agu Sivkat...

.... et kõik algusest ära rääkida, tuleks alustada eelmise nädala reedest kui olin saabunud hambaarsti kabinetti ja mind võeti vastu lausega. "Minulla on teille erittäin huonoja uutisia", noh tere hommikut. Ma olin ju selleks täiesti ette valmistunud ja kuigi minu kullakallis alateadvus olles hirmust krampis oli mulle just hommilul avanud tagaukse, ehk teisiti sõnu saatnud korraliku kurgu valu, ei andnud alla vaid naeratades virilalt, heitsin sinna tooli ja kuulasin, mis need halvad uudised siis on. Nagu ette arvata oli, osa 3,5 aastat tagasi Eestis pandud hammastest tuli siis likvideerida ja ka paar oma hammast. Teistega siis katsutakse teha midagi.

Seega siis asus arst tööle , mis meenutas rohkem mõne tehase tsehhi, kuna metallokeraamilise silla eraldi puurimine oli tõesti hirmus töö. Puure vahetati mitmeid ja läbi kulus neid ka palju, aga lõpuks saadi töö tehtud ka. Siis ei olnudki enam midagi muud kui välja tõmmata üks silla tugihammastest ja koos sellega kolm juurde pandud hammast. 10 000 tuhat krooni ja naksti ära. Arvestasin siin, et kui see jagada aja peale ära, siis iga päev kulutasin pool eurot, nii vaadates polegi suur summa, aga kuu aja jooksult teeb seegi 15 ekut.

Kuna oli korralik tuimestus peal, ei olnud muud viga midagi kui vastik oli kuulata kuidas puur undas. Medõde küll veevooliku ja imuriga üritas saada suust rauapuru ära, aga palju läks ka kurku ja sellest viimane alles vihastas. Kui olin tulnud koju ja tuimestus ka hakkas üle minema, algas tõeline elu. Paljas mõte kõigele, mis ei olnud vedel ja pehme tõstatas kuklakarvad püsti.
Ja pean ütlema, et mannapudru on hea üks kord, pole väga viga ka teine ja kolmas kord, aga siis ei maitse enam üldse.

Esmaspäeval siis olin jälle toolis ja seekord tõmmati ära teiselt poolt teine hammas. Nüüd on siis ülareas kokku 8 kihvakest ja kuigi eile oli juba suu nii palju paranenud, et sain spagetidega hakkama, ei ole ju enam millega närida. Nihverdan siin siis hiire moodi näkitseda. Ja homme tuleb jälle minna. Tohter küll ütles et niipea ühtegi välja ei tõmmata, aga ikkagi seal on veel igeme alt kivi eemaldamine ja üks auk ka parandada. Kõigele lisaks tuleks homme minna ka õhtul teatrisse.

Margusel oli siis esmaspäeval soomekeele lõpueksam ja täna psühholoogia. Varsti peaks noormees ka koju ilmuma, saab kuulda kuidas läks. Soomekeele osas oli ta üsna optimistlik.

Mis ma veel olen teinud - hakkasin tegema endale kampsunit selle järgi. Algul eriti hästi ei mõelnud asja läbi ja tuli välja jama, aga siis alustasin uuesti ja varsti on esimene pool valmis.