2005 aasta kokkuvõte

Hommikul siin kududes sokki hakkasin mõtlema, mida kõike see aasta tõi või toomata jättis. Üldiselt sellest aastast on jäänud selline äärmuste ja küllastuse tunne. Kui teeks pildi, siis kasutaks tugevaid raskeid toone: tume punast, mürk rohelist, tindi sinist, nõe musta, ja oranzikat kollast. Sellest aastast peaaegu puudusid pastellsed toonid, heledaid toone oli vähe. See, mida ootasin ja lootsin, jäi kuhugi poolele teele, kuid õnneks see, mida kartsin, ka see jäi tulematta.
- Mul oli kaks lühiajalist töökohta: 6 ja 2 kuud. Esimeses oleksin tahtnud veeta kogu ülejäänud elu, teises olin ülimalt rahul, et see oli ainult see 2 kuud. Tööpäev 7-15 mulle ei sobi, ma olen täielik öökull ja hommikul vajan und. Aga kui mulle oleks pakutud see tööots, oleksin ilma pikemalt mõtlemata vastuvõtnud, aga ei pakutud.
- Ma käisin kahel kaugel reisil, ühe läände, teise itta. Esimest ma ootasin kannatamattult lugedes kuid, nädalaid, päevi ja tunde, teist kartsin ja kuni lennuki tõusuni õieti ei uskunud, et see ikka tõeks saab. Mõlemad reisid olid oma moodi väga huvitavad, kui midagi ei läinud nii nagu unistasin, siis ilmselt oli viga minus. Lootsin ja kartsin olematuid asju. Kummalisel kombel ei puhanud end välja kummalgi korral.
- Suvel käisin kaks korda Eestis ja need olid mõlemad täielik fiasko. Esimesel korral läksin kaasa emale, et aitan tal ta maja maha müüa ja selle asemel ostsingi ta endale, ristiks kaela. Teisel korral tõttasin appi, kuid sain tunda, et tegelikult mind ei vajatud, ei üks ega teine. Oleksin teinud targemini kui oleks saatnud julgustavaid ja toetavaid teateid.
- Oli mu lähedastel kaks töötuks jäämist, õnneks aastalõpus poiss sai uue töökoha ja sellest olen väga tänulik. Aga mees ilmselt enam kunagi tööle ei lähe, eks pea ole pensioni aegki käes.
- Sel aastal on olnud kaks suurt soovi ja unistust, aga need jäid täitumatta. Ja kui mina juba midagi tõsiselt soovin, siis selles on kaasas kogu minu hingeline jõud, ma kujutasin kaua nende mõlemate täitumist ja omalt poolt tegin kõik, aga ei ja mõlemal korral psüühiline trauma tekitas füüsilisi haigusi. Eks sellepärast viimasel ajal olen olnud ettevaatlik midagi soovides. Pettumused teevad haigeks.

Kunagi lugesin kellegi ütlust : " Kaitse jumal mind sõprade eest, vaenlastega saan ise hakkama". Ma peaksin paluma "kaitse mind unistuste eest, hirmudega saan ise hakkama".

Oli selles aastas ka meeldivaid üllatusi. Kõige raskemal majanduslikul hetkel aitas üks mu poegadest mind tõesti märgatavalt. Mul on mitmeid blogisõpru, kes mind on toetava sõnaga aidanud ja kelle hea sõna on mind väga palju rõõmustanud. Mul on hea meel, et tuli klaaritud suhted ühe lähedase sugulasega ja nüüd on see korras, yle pika aja. Ja mul on üks sugulane, kes on samaaegselt ka minu parim sõbratar, tänan Kats, et oled olemas.
Peaasi - mul on veelgi suht korras tervis :), armastav abikaasa, kes tihti teeb lollusi, aga tõesti armastab mind, mul on kolm poega, keda mina ülekõige armastan ja nemad ilmselt ka mind, kuigi suured ei pea mehelikuks seda tunnistada, noorem aga on veel sellisest häbelikkusest vaba.

Mida ootan uuelt aastalt - töökohta, normaalse palgaga. Et kõigil mu lähedastel läheks hästi, ja kõik oleksid terved. Margusele lõpueksamite edukat sooritamist ja pääsu kuhugi edasi õppima.

Luban hakata tõsisemalt õppima hispaania keelt ja võtma kaalust alla, käia jõusaalis ja ujumas ja kepikõnnil. Olla arusaavam.

Ilmselt olen ka ise selle aastaga paremas suunas arenenud. Olen palju mõelnud ja oma mõtteid kirjapannud, seega neid nagu endale selgitanud.