Mars ja Veenus

Kõigil on mõnikord murdumispiste ja ka meetodid ja abivahendid kuidas end selle järel taas kokku koguda ja terveneda. Olen end pidanud päris paksunahkseks, olen ju härja tähtkujus ja pühvliaastal sündinud, aga noh ka minul on oma Ahilleuse kand. Kanaema nagu olen.
Nüüd küll ei häiritsenud nii palju murdumine kui reaktsioon, mis järgnes kui üritasin seletada oma tundmusi ja mis mõtted ja hirmud mind vaevasid, sest tuli välja, et igast sõnast ja lausest saadi valesti aru. Seega läksin raamatukokku ja laenasin John Gray viis raamatut, kuna kunagi olen lugenud tema "Mehed on marsilt ja naised veenuselt". Kui nüüd taas lugesin kõike neid teoriaid sain aru et, samad sõnad ja laused tähendavad hoopis erinevaid asju ja minu seletus saigi ühelt õigelt Marsi sõdurilt temale arusaadaval viisil vastuvõtu.

Kõigile kaasõdedele soovitan kui ongi midagi südamel on täitsa enesetapjalik üritada midagi meessoole seletada, kuni nad ei ole kaa endale selgeks teinud tõlkeprogrammi, et mõista meid. On täitsa ükskõik, kas on küsimus isast, mehest või pojast.

Aga mingi imelik tasakaal siin ilmas ikka on. Urmasest on tõesti hea meel kui ta nüüd taas on tööl ja sellega seoses kuidagi nagu mehistunud ja vabanenud. Täna oli ta meie pool linnas tööl ja kuna oli unustanud võileivad koju, avanes minule meeldiv võimalus temale lõunasöök pakkuda. Nii mõnus oli vahelduseks saada olla ka temale hoolitsev ema.