kolmapäev, 29. juuni 2005

Olen arvutinarkomaan...

... Tänane päev algas taas vihmaga, külm ja kõle ja mu arvuti tegi nii jõuetuid häälitsusi ja ei läinud käima. Ei mingit edu tegin mis tahes. Ja siis tundsin et elu on kole. Oleks veel olnud hea ilm, siis ikka üht-teist leidub teha, aga vihma sadas ja ma olin nagu rott puuris. Üritasin lugeda midagi aga ei olnud nagu tujugi. Sain siis Urmase kätte ja tulime koos sellele järeldusele, et ilmselt on power kutu. Noh kui juba ostmiseks läheb mõtlesime et on parem võtta juba ka väliskest uus.
Noh tal oli kõiksugu jutte enne teha, aga lubas vaadata mis maksavad ja leppisime kokku et helistab kui vabaneb. Poole päeva paikku saime siis buldogis kokku ja ostsime arvutile uue kesta ja kui juba läks ostmiseks siis ka uue emälevy ja prosessori ja kuna vana mälukamm ei sobinud siis ka kaks 512:st. Kokku kogu lõbu läks maksma nelisada üheksakümmend viis ekut. Oli küll hirmus tunne krediitkaarti vingutada, aga noh ilma ma ka ei oska enam olla. Nüüd on muidugi masinas hoopis teised hääled sees. Kiire kui miski. Urmas sai ka winku uuema versiooni peale.

Siis kui Urmas mu arvutit pani uude usku me Liissuga siirdusime õue ja tegime puhta töö juurvilja aias, nüüd on siis umbrohud ka hävitatud ja kahekesi läks rohimine hoopis lõbusamalt.
Homme tuleb siis Kats meile ja ilmselt algame tervisliku elu nädala. 2 x päevas kepikõndi ja tervislik toitumine. Meil mõlemal on läinud natuke kaal vales suunas liikkuma. Kuidagi nii kerge on lasta end lõdvaks ja süüa mis pähe tuleb ja tulemus on alati ka ette teada, tõus :(. Muide käisin eile tutvumas oma uue töökohaga. Enne seda veel sain üleeile tööbüroost telefoni kõne kus mind informeeriti, et ei mingit 8 kuud nagu esialgselt lubati, vaid ainult kaks kuus, ehk kui täpsem olla siis kaheksa nädalat. Eile kui läksin kohale nad juba teadsid muutusest ja nii siis sain teada et töö algab kell seitse ja kestab kolmeni ja esimene päev on 12. augustil. Kuni selleni peame suvepuhkust. Järgmisel nädalal lähen Eestisse, piletid on juba broneeritud.

Muide ka mina olen elanud kaasa Peeter Karli sünnile ja olen kadedusest roheline tema vanavanematele. Jõudu ja tervist põnnile, kannatlikku meelt ja jaksamist noortele vanematele ja palju kõike head kõigile osalistele.

Kommentaare ei ole: