kolmapäev, 11. veebruar 2026

Nii need aastad veereved...

 

Minu kastipõllumaandus puhkab

Puuviljaed jäneste ja kitsede jälgi täis

Siit sain eelmisel suvel maitsvaid tikreid ja mustsõstraid

Käisin uudistamas lähimetsas jääkujusid 




Õues oli pagana külm
 

Nii palju on aega möödas, et peaaegu ei oskagi enam kirjutada, mõtted on laiali, avad arvuti ja jääd vaatama, et millest ma siis tahaksin/peaksin kirjutama ja kui hakkad pihta, ei oskagi enam. Peaaegu tunnike veeres enne kui leidsin viisi kuidas telefoni pildimaterjali arvutisse sain ja blogerisse kah. 

Ei teagi kas keegi veel neid ridu minu lisaks loeb, aga eks ma siis kirjutan rohkem nagu endale, kui harvem Eestis käia, siis hakkab tasapisi ka eesti keele praktiline oskus tasakesi kaduma. Noh esimeseks üle pika aja kirjutuseks aitab.  

3 kommentaari:

helle ütles ...

Tere! Ikka tore, kui vanad blogijad aegajalt märku annavad. Sind oli kka nii hea lugeda. Mina ka vahel kirjutan mõne rea. Ole terve!

konn, lendav konn ütles ...

On lugejaid, on! :)

Elviina's blog ütles ...

Vau, aitähh kallid ;)