Kuu teisel nädalal käisin lähimas käsitöökeskuses loomas uue lõime. Seekordne tuleb täislinane. Kahjuks osutus lõim eriti kalliks, juba pooled lõngadest maksid 180 euri, lohutus oli see, et see teine pool oli tasuta, või noh mitte täiesti tasuta, olin selle eelmisel sajandil ostnud Tallinnas kroonide eest. Kui hakkasin looma lõime selgus, et linane lõng on kare ja varsti olid peod väga valusad, millest siis tuli see, et lõim ei saanud vajalikul määral ühtlaselt keritud. Millest omakorda tuli, et kui juhendaja tuli mul aitama seda kangaspuudele üles panema oli tegemist et ühtlast saada, ostetud lõngad ja Eestist toodud olid erinevad. Noh lõpuks saime siiski, aga taas kui alati enne läks juhendajale nii alla kahtesada, siisnüüd oli tema töö 360 euri. Jumal tänatud, et ma ei tee müügiks, läheksin pankrotti. Noh nüüd lihtsalt "natuke" kallim hobi.
siin juhendaja aitab lõime võtta maha.
Algul plaanisin teha kangana ja lõikuda siis vajalikuks, aga mõtlesin ümber, siit tulevad köögikäterätikud. Neid oli nii mugav jagada sõpradele, sugulastele. Muide mõni aeg tagasi saatis sõbrantsi poeg mulle tänu sõnumi, eelmisel suvel sai temale kaks kaltsuvaipa. Nii südant soojendas.
 | ||
| Selline on siis minu uus lõim |
Linasel lõngal on kahjuks paha omadus, kuivana ta kipub katkema. Selle pärast peab lõime niisutama. Kui siis mõni lõng siiski katkeb on omajagu töö leida õige koht, et kangas siiski tuleks ühtlane. Käsitöö juhendaja tõsi küll hoiatas, et see on märgatavalt raskem, aga noh kes teda kuulas. Aga noh omaette tuleb siis väärtuslikum kui puuvilla/linase segune
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar