Teemad, mis jäid kirjutamata: 4 Südame pärgarterite uuring

Südame pärgarterite uuring pidi läbi viidama meilt umbes 100 km kaugusel Hämeenlinnas. Mees viis mu sinna, ootas pool päeva ja vastu õhtut saime koju. Enne seda oli tehtud ka ultraheli uuring, kus midagi erilist ei leitud. Natuke kartsin, aga lootus oli suur, et nüüd siis selge, mis mind vaevab ja asi saab korda. Selleks päevaks oli meid kolm patsienti, mina jäin viimaseks, seega tuli seal koridoris üsna kaua oodata. Vasaku käe labas oli tilguti ja parema käe randmesse oli viidud kanüül, kust pidi veresoonde sisse mindama. Kui minu järjekord hakkas kohale jõudma, kästi enne WC käia, tuli siis proovitud ära tilgutiga ringi kooserdamine. Opilaual hakati  kõiksugu andureid ja voolikuid ühendama. Ise ma ei näinud, mida tehti, aga ekraanilt nägin, kuidas mööda veresoont midagi pritsiti. 

 Natuke tuli jama, kuna minu sooned olevat paras sasipundar ja küünarnukist kaugemale nad ei pääsenud. Tehti  nagu vanal heal ajal ja mindi kubemest. Ja siis oligi varsti kõik läbi. Kärutati tagasi koridori ja jäeti tükiks ajaks toibuma. Mäletan, et külm oli ja see käsi, kus nad susserdasid, valutas. Mingil ajal toodi mingid paberid. Selgus, et südame veresooned on korras, kenad, puhtad, ei mingit lubjastust. Kuna selleks ajaks oli juba koroona ka randunud, jäigi kõik ootama. 

Sügise hakul proovisin taas võtta ühendust terveyskeskusega, taas tehti analüüsid, ei leitud midagi ja nüüd taas koroona. Aga midagi siiski on valesti, jõudu ei ole, trepist üles kõndides on jalad piimhappes. Eks ootame kuni praegune eriolukord lõppeb.