... sai teoks alles jaanipäeva all. Tulime hommikupoolikul Helsingisse ja mind üllatas kui tühi linn oli, kõik oleksid nagu tänavapildist kadunud, isegi laeval oli suht vähe inimesi, kuigi piirid olid nüüd lahti. Kevade poole naabrinaine Pärnust oli pakkunud abi ja puhastanud umbrohust mu 4 kasvatuskasti, seega maasikad ja muud püsikud tundsid end hästi, aga muru oli nagu ses laulus "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi".
Laevast tulles käisime muidugi esimese asjana Joal, kohtusime miniaga ja siis seadsime suuma Pärnusse, võtsime Mustamäelt kalli onutütri Kati kaasa kah. Seega oli meil Pärnus lõbus ja sai üle pika aja jälle kuulata uudiseid siit ja sealt. Hommikuti tegime kepikõnni trenni mere rannas ja lähedastes tänavates, päeval sõitsime kesklinna või võtsime ette shoppamised, õhtuti tinistasime ja vaatasime telekat. Kui Kats koju tagasi sõitis läksin temaga kaasa otsusega käia ära maksuametis.
See mul eriti hästi ei õnnestunud, oli kuum päikesepaisteline ja tuulevaikne kena suve päev, maksuameti ees lookles hirmuäratav järjekord. Olles piinelnud tund aega, mille jooksul järjekord lühenes 3 - 4 inimese võrra, loobusin. Helistasin Margusele, kes oli tööl naabruses ja läksime sööma jaapani restosse. Oli väga hea toit.
Mõtlesin minemist Joale, aga loobusin ja suunasin sammud bussijaama ja tund aega hiljem vurasin Pärnu poole tagasi.
Muide kuna korona pärast olin aasta alguses loobunud juuksuris käimisest ja suvel otsustasingi, et kuni on korona ma ei tee juustele muud kui lasen lõigata lühemaks, seega ka on mul natuke teisem soeng
Kui olin Katsi ära saatnud keskendusin ranna mõnudele. Õnneks sain meelitatud Pärnusse sõbrantsi ja temaga käisime mitmetel Pärnu randadel päevitamas ja ujumas, juttu jätkus ja oli lõbus. Kolasime Pärnu parkides ja söömakohtades. Isegi Valgerannas käisime ära.
1 kommentaar:
Suvi on mõnus! Ja uus suvi polegi enam niiväga kaugel :)
Postita kommentaar