Kusagil 1998 värvisime meie Urmasega maja kahekesi, natuke aitas kah Margus, kes oli siis 12 aastane, nüüd paarkümmend aastat hiljem oli jälle aeg midagi teha. Kuna nüüd kaasa kah pensil, ja minul sada muud tegemist, siis võttis ta ise asja ette. Et mitte liiga palju pingutada, tegi ühe seina aastas. Oli tal apsakaidki, üle-eelmisel aastal tõmbas kinda käest ja abielu sõrmus lendas kuskile, otsis, mis otsis, ei leidnud. Üritasin siis minagi sel kevadel muru peal roomates otsida, aga ei leidnud ja siis kuu aega hiljem ta ise leidis üles, oli vundamendi ääres olevatel kividel.
Nüüd on maja värvitud ja viimase kõrgema kolmnurga värvimiseks võttis tõstuki, ikka parem ja kindlam kui redeli pealt teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar