Tasapisi kahekesi

See on nii loomulik kui noorena liigutakse kahekesi, või juba perena, lastega. Keskeas tuleb tihti peale väsimus, tüdimus, mitmetel vabaduse igatsus. Tahetakse teha asju, sõltumata teistest. Ei jaksata nagu enam kõike koos leppida, ollakse kõrini sellest jätkuvast teistega arvestamisest. Kui mängu tulevad romantilised tunded, lõhenevad üsna mitmed pered.

Keskeas ei tule kellelegi mõttesse vaadata kümneid aastaid edasi, mis ja kuidas siis elu on kui on vabadust nautima mindud. Need, kes nelja/viiekümneselt jäävad üksi, ei leia enam nii kergesti elukaaslast. On enda nõudmised suuremad ja puudub see keemia, mis nooreseas inimesi kokku viib.



Aga vananevatel inimestel on kergem kui elatakse koos. Juba mälu halvenemine on üks tõsine probleem, siis kõiksugu igapäeva toimetamised. Näiteks praegugi minu arvutilaua tool oli kaotanud paar kruvi, mees võttis, käis garaažis, leidis vastavad ja kruttis ka kõik teised logisema hakanud üle. Töö kiire ja korralik. Lisaks on nii turvaline mõelda, et teine on lähedal, tulgu mis siis tuleb.

Sellise nimel tasub mõnikord loobuda näilisest vabadesest, virvatulukeste taga ajamisest