reede, 13. november 2009

Enese aktiviseerimine

kui sulgeks silmad ja kujutaks end sinna....
Täna hommikusöögi ajal mainisin mehele, et olen huvitatud Käsitöömessile minekust, täna teine avatakse. Tema ei olnud huvitatud. Tavaliselt me selliseid asju ei tee, millest ta ei ole huvitatud. Tegin pea külmaks ja ütlesin, et võin vabalt minna ka bussiga. Teisel pool linna see ju on ja peab vahepeal tegema bussi vahetuse, aga mis siis.

Oli küll 13 ja reede, siiski kõik läks hästi. Mis mulle ei meeldinud oli see, et ei tohtinud pildistada. Üht koma teist tuli ka kaasa, lõngu ja käsitöö tarbeid. Muidugi oli väga huvitav ja kolasin seal ringi kolm ja pool tundi. Konkreetseid ideesid tuli ka kaasa. Näiteks võin oma 90 lõimel teha näiteks 2 tk kitsamat rüijuvaippa. On mul ju igasuguseid lõnga juppe ja mitmed vanad kampsunid vajavad ka üles harutamist.

Ilm oli ka kena, päike paistis ja täiesti hea tuju oli. Linnas panin tähele huvitavat nähtust -- inimesi näis olevat tänaval vähem kui tavaliselt. Tea kas kardavad nakkust ja istuvad kodus.

Tellisin paberifotod oma kevadisest reisist ja viimasest Eestis käigust. Tollest viimasest ma polegi veel jõudnud kirjutada, aga pühendan sellele oma jutu.

2 kommentaari:

joanamari ütles ...

oled tubli
ma ka tükin palju asju ära jätma kuhu tahan minna aga mees pole huvitatud
aga õnneks on mul tore tütar kes on huvitatud minuga väljas käimisest;)

sille ütles ...

Mina olen ka jõudnud oma eluga sinna vanusesse, et mehe kaasatulek (mitte tulek), mind rivist välja ei löö. Saan ka ise hakkama! :)
Aga tubli oled, ära lase masendusel enda üle võimust võtta! :)