kolmapäev, 21. veebruar 2007

Nagu oleks keegi tômmand pulgakommi suust ...

On alles lugu. Lapsepõlves lugesin mitmeid muinasjutte vendadest ja üks on eriti jäänud meelde. Selles olid kaks venda: ühel aastal oli vilets saak ja üks vendadest, see vanem mõtles, et nooremal ilmselt on väga kitsas ja otsustas aidata. Võttis siis viljakoti selga ja öösel läbi metsa läks viima. Oli pime ja kuskil tuli ka keegi vastu ka, kui kohale jõudis viis koti aitta ja tagasi koju. Seal siis näis nagu polekski vähenenud, mõtles siis veel teisegi viia, ja taas sama lugu. Kolmandal korral kui metsateel kohtas meest, tuli just kuu pilve tagant ja kes see seal, vennaksed vastakuti. Noh sel nooremal olid just samad mõtted olnud.
Tegelik elu on midagi muud. Ei või midagi nii sama kinkida, eriti kui küsimus on autost ja ja yks elab ühel teine teisel maal. Sest vahele tuleb selline koll, keda siin kutsutakse "Verokarhu". Karu muidu on kena loom, aga kahte karu siinne rahvas ei armasta, üks on see sama ja teine idapiiri taga. Ja kui üle kümne aastasest autost peab maksma tulumaksuna riigile üle kahe tuhande euro, siis vaesem inimene ei kraabi seda summat kuskilt kokku. Väegadi kurb lugu. Endalgi nagu oleks pulgakommi keegi suust võtnud. Eks tuksuläinud lootused ole need kõikse valusamad.

Kommentaare ei ole: