Marguse eksperiment

Eile üheksa paikku helistas üks vana lapsepõlve tuttav Margusele ja kutsus linna baari. Ei mina muidugi hakanud midagi keelama, ega muud, tuletasin vaid meelde et vaataks järgi millal tuleb viimane buss, on ju meilt kümmekond kilti kesklinna. Kuidagi juhtus nii, et poole kahepaikku panin tähele et ei ole veel poiss tulnud ja kui tal nüüd on augustikuust ka oma mobiil, helistasin. Natuke kange häälega seletas noormees, et istub bussipeatuses ja varsti buss ka tuleb. Kui siis ise selgitasin see varsti oli siis kahe ja poole tunni pärast. Soovitasin jätta bussi ootamine ja tulla taksoga. Noh tunnikene veeres edasi, kutist ei kippu ega kõppu. Helistsin siis uuesti. Juba palju reippama häälega seletas poiss, et otsustas tulla jalgsi ja on nüüd poolel teel. Noh kogu matk kestis siis peaaegu kaks tundi ja koju saabudes oli ta juba üsna kaine ka. Kolm tundi und ja äratus. Ei ole nii kindel kas ilma minu tagant torkimiseta oleks õigeks ajaks, või üldse läinud. See oli siis Marguse esimene alkoholi kasutamise eksperiment. Et sellist siis.

Eile pool päeva raiskasin selle pähe, et otsisin ocr programmi, mis pildistatud teksti muudaks tavaliseks. Lõpuks selgus, et see omadus on mu skanneri programmis ja lihtsalt siiani ei olnud tutvunud korralikult, mida kõike skanneriga saab teha. Lõpp hea, kõik hea. Aga see jalgratta leiutamine on mõnikord nii totter.