Kurinpalautus ehk maakeeli korralekutsumine....

Olgem ausad, mõned sõnad toimivad mõnes keeles paremini. Aga pole midagi teha, täna ütles meie toitlustusnõustaja, et alates oktoobrikuust on minu kaal pisitasa ülespoole roninud. Muidugi ma tean seda isegi, siiski üks asi on teada, teine asi on kui keegi seda sama ka nendib ja leiad ise ka, et nii edasi enam ei saa. Kaks ja pool aastat olen seda õigesti söömist ja tervislikke eluviise õppinud. Algul ka saavutanud tunduvaid edusamme, aga siis nii kahju kui see ongi, taas lasknud ohjad lõdvaks ja kaotanud silmist eesmärgi.

Ma pagana nautleja, endalegi salaja, märkamatult, leides ikka uusi viise ampsida midagi noh kas või tervislikuse sildi all. Viimane hullus on olnud ingveri suhkrusiirupis keedetud ja kuivatatud palad. Ingver on ju maru tervislik, keegi ei vaidle vastu. No neid on kergem süüa tumeda šokolaadiga. Paar tükki päevas poleks ju taunitav, aga paarsada grammi on juba teine lugu. 

Nii, taas kord, tont teab mitmes, tuleb end juukseid pidi soost välja tiriga. Loomulikult lisada natuke trenni, jälgida mida ja millal suhu pistan. 

Nii salapärane ja samas rahustav "sinine hetk"