Taas kord meeleheitlikult....

.... jojo - üles, alla ja jälle üles ja ... iga kord kõrgemale. See kord alustame siis 95,2 , viimane Eestis käik andis hoogu kõrgemale. Ei ma ei süüdista ei sealseid sööke, ega mingil juhul võõrustajaid vaid oma iseloomutus on kõige taga. Meie peres ei küpsetata nüüd pikka aega ja õnneks ka seekord ei tulnud kaasa mingeid maiustusi.Ainult minia küpsetatud teraleiba. Aitäh.

Aga teadmiseks tulevikuks kui teile ilmestub minusugune pelgast toidulõhnast kaalu juurde võttev kummaline isik, siis lauale ei mingil juhul tohi panna muud kui vett ja leiba, kui siis leivale nii õhukeselt katet, et iga väiksemgi osa leivast paistab läbi. Mingil juhul ei tohi mind üksi järelvalveta jätta, et ma omapead midagi ei läheks vaatama ja sööma.

Õige toitumise teooria on mulle vesi selge, ei saa öelda, et ei tea, ja tean ka seda, et olen sõltlane, ma ei oska suhtuda õieti toitu. Mida see korvab minu elus, ei olegi veel selgeks saanud. Vanasti võis öelda, et muret tuleviku pärast, nüüd ju seda ei ole. Või on ikka, aga varjatud sügavale alateadvusse. Või on see stress, elu muutusi on ju olnud vasakule ja paremale, hea ja halva suhtes.

Peab tunnistama, et kõigele lisaks olen ma laisk. Nagu mu mees ütles, et ma olen kummaliselt laisk. Teen 10 tundi mingit tööd selle asemel, et toimetaks midagi muud tema arust asjalikumat, nagu pesu pesemise järel triikimine ja ära paigutamine. Või võtaks kätte ja teeks endale selgeks, kuidas toimib minu aasta tagasi ostetud võimas õmblusmasin. Vabanduseks võin öelda, et selle juhend on 3 cm paks ja pärast esimese 5 lehekülge lugemist hakkas silm looja vajuma, seda aasta tagasi. 

Noh ei hakka siin rohkem targutama, targemaks sellest ei saa.