pühapäev, 12. veebruar 2012

Noh jah ja nüüd siis taas minnakse...

...tõsi ei kaugemale kui üle lahe. Mees jääb sinna mõneks päevaks, mina natuke kauemaks.


Meie mälu on viletsamaks läinud, mees tuli just keldrist ja tõi pesumasinatäie pesu, kuhu ta eile oli unustanud panna pesupulbrit, noh hästi loputatud nad olid, mul on juhtunud nii, et ei ole vajutanud üldse lülitit ja nii on pesu jäänud hoopis pesematta.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Oo,mäluga sain mina nalja ja nuttu juba neljakümnendates aastates.Esimesed nähud olid sellised: kuna mul on viletsad jalad,siis hoidsin kymne kyynega kinni kingadest,mis ei teinud jalgu haigeks ja olid natuke ka kontsaga,sellised punutud.Aga tuli nad ykskord jälle parandusse viia.Edaspidi otsisin neid kingi pea pool aastat,kuni plahvatas:kingsepal ju! Aga kingsepp oli selleks ajaks pillid kotti pannud ja teenuspunktist polnud enam jälgegi...Jne.jne.Tänaseks olen koduste naerunumber a'la : "Ei see oska töölt koju tulla,ta ju ei mäleta,et peab tulema..."
Murueit