Mees paraneb, aga mina olen jäämas karu moodi talveunne....

... Kui teine on tõsiselt haige, on väga raske seda kõike kõrvalt vaadata kui ei ole mingit võimalust aidata. Praegu vähemalt on parandav jõud aeg. Liiga poputada ka ei saa, käib meheliku olemise pihta. Väikeste lastega oli selles suhtes hea, neid sai võtta sülle ja nii ümbritsedes neid, tundus, et ka valu või mis iganes andis järele. Suurt meest sülle ei võta. :)

Tea kas see on närvipingest või mis, aga mul on kohutav unekas nii hommikupoolikul kui ka õhtul, suurevaevaga püsin kaheksa, üheksani üleval, siis on selline tunne, et nüüd vajun pikali ja enam ei midagi. Pea on ka täiesti tühi, hakka või kirjutama üles, mis ja millal peaks tegema. Küpsetanud ei ole veel midagi, valmis on vaid porgandi ja kaalikavormid ja täna õhtul rändab ahju kartulivorm.

 See kaart tõi palju rõõmu mehele, aitäh Margus ja Anni

Ma pole isegi jõulukaarte laiali saatnud, täna postist ostsin nii kümmekond ja saadan vähemalt nendele kellelt olen ise saanud. Tulevad hilinemisega, aga parem hiljem kui ei üldse.