Kas mõnel teisel ka sama moodi on ei oska öelda, aga minul tihti jäävad mõned tööd ootama järge, mida ei näi tulevat. Mõne asja tegemiseks kuluks kõige rohkem tunnike või ei sedagi, aga siis kui taas tuleb meelde, on midagi tähtsamat või ei ole seal poolgi, kus seda teeks või mis iganes, fakt on, et lükkub aina edasi ja edasi.
Näiteks toalillede istutus. Üsna mitmed lilled ju juurduvad kui paned nad vette, kui juured all pista mulda ja taas kena potilill ja suisa tasuta. Minul taas mõned ootavad mitmeid kuid, et keegi tuleks ja nad mulda pistaks. Mis on minu põhjendused, noh need lillepotid peab kas pesema või mõnikord vaja koguni minna ostma, või taas muld keldris või kuuris ja külmunud ja nii see lükkub ja lükkub.
Nii need poole ja täistunnised tööd mind piinavad. Kui meelde taas tuleb on hirm süümekad ja siis taas kõik ununeb. Aegajalt ma muidugi võtan end käsile ja teen jutti kõik, no olgem ausad, kõiki ma ju nagunii ei mäletagi, aga noh need, mis meelde tulevad, teen ära. Ja nüüd meenus, et ühel päeval hoomasin köögi lambikuplil rasvast tolmu kihti. Lõpetan selle kirjutuse ja pesen Fairyga ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar