Üheksakümnendate keskel olime väga raskete otsuste ees, kuna mehe ema siirdus parematele jahimaadele ja meil vaja otsustada, kas võtta hirmsad laenud ja osta teistelt pärijätelt oma kodu endale või hakata otsime üürikorterit. Minule viimane variant ei sobinud kohe üldse, niisiis tuli minna pankadesse laenu küsima. Kahjuks ei saanud ühestki nii palju kui vaja oleks olnud, seega tuli hakata pingutama ajusid. Kõige lähedasema – õega sai mees kokkuleppele, et maksame tema osa kuude kaupa ja ilma protsentideta, ja üks teine vend nõustus osa summast 25 000 marka võtma vastu nii, et ma teen talle 4 suurt rüiuvaipa, seega ma võitsin töö osas, kuna materjalid tulid kokku maksma vähem kui neljandiku. Aga idee sellest sain Suuri Käsityölehti 1994 aasta septembri numbrist.
Täna tegin taaskord oma köögi kontori osas sorteerimist, heitsin ära mis kasutud ja leidsin selle ajakirja.Naljapärast käisin vaatamas palju nüüd maksab tooraine, tuleb ikka kõva 200 eurot peale laduda. Mis teha kõik on läinud kallimaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar