Ootus ….

Ma pean tunnistama, et ma olen arenenud meisterootajaks. Mida kõike on oodatud. Mõned ootused ongi jäänud ootuseks, ega kunagi tulnud, saabunud, täitunud. Mõnedel juhtudel olen väsinud ootamast, eriti kui oodatav on vaid lootus millestki. Siiski väga paljud ootused on varem või hiljem lõppenud.

Ühes eilses filmis mainiti, et tähtis pole lõppeesmärk vaid teekond sinna. Mõned ootused on tähtajalised, teised ebamäärased. Näiteks poe järjekord on üks viimastest, aga tal on nähtav lõpp. Bussipeatuses ootamine aga midagi ebamäärast, kuid siiski meie oludes mitte eriti pikk. Muide, vanasti kui ootas ja ootas bussi ja siis tüdines ja pani sigareti põlema, nii seal see buss oli.

Kindlaid, tähtajalisi ootusi on mõnikord lõbus oodata, kuid mõnikord valdab rahutus, erutus, mitte et kardaks vaid aeg on nagu peatunud. Minutid, tunnid venivad päevade pikkuseks, päevad on nädala pikkused. Aga no jah….