Palju õnne, et oled siiani jõudnud. Siit edasi ei ole see ellu enam nii roosiline, aga väikese vaeva nägemisega, teised veel nii ei märkagi. Kogemusest võin öelda, mis ees ootab:
- mõnigi kord ärgates on liigesed natuke kohmetud, kui mitte just valusad
- selle vahemaa läbimiseks, kuhu enne kulus 5 minutit, tuleb nüüd varuda vähemalt 10 minutit
- üha tihemini küsid endalt, mida paganat olingi tegemas
- ostunimekirja koostades, tuleb kasutada mitte ainult ühte keelt vaid seda, mis keeles vajalik sõna meelde tuleb ja kui ei tule, siis kena kirjeldus stiilis: pikk roheline, rõngad karbis, külmutusest väikesed kollased
- magamatud ööd mõjuvad hoopis rängemalt, aga uni enam nii kergesti ei tule ja vaevavad mõtted äratavad tihti poole öö pealt üles
On ka teatavaid häid asju:
- tead kindlalt mida tahad ja mida ei taha
- ei unetuid öid laste pärast
- võid tänaval rahulikult liikuda, keegi ei hüüa järele kommentaare
Nii et pole viga midagi, päev korraga ja pikkamisi harjub ära ükskõik millega. Veel kord kõike head ja eriti tervist. Küll selle vanadusega hakkama saab kui aga tervis vastu peab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar