Streik

Minu keha ehk soome keeles “kroppa” alustas eile streigi. Tõsi hoiatusi oli juba paar päeva olnud – kõrvad lõid pilli, hommikul oli ka sellist kerget võbelust, aga poole nelja ajal kui hakkasin sööma selgus, et ükski suutäis alla ei lähe. Koperdasin siis pikali, aga mis tulemas oli, tuli kõige täiega. Täielik tühjendus. Pilt ees ei püsinud ja lisaks kogu aeg iiveldas. Nii ma siis kannatlikult silmad kinni püsisin, sest nii kui avasin, läks pilt jooksma, sel korral rullis üles alla. Õhtul hilja oli natuke parem, aga ega rahulikult magada ka ei saanud. Uneski nägin, et olen kuhugi eksinud ja mul on nii pagana paha olla. Hommikuks siiski oli kõik läbi.

See on nii totter, me oskame teab mis asju, aga mis meie oma kehaga toimub, ei tea. Mida me tema suhtes teeme valesti, mida on puudu või mis on liiga. Tohtridki tihti ei tea, vist need patoloogid, kes laiba lahkavad, võivad öelda millesse patsient suri. Aga oleks ju vaja teada natukene varem. :)

See kordne oli siis juba kolmas. Mul on tunne, et mõned olen suutnud ennetada. Aspiriin + iivelduse vastane tablett + mõned tunnid pikali.