kolmapäev, 5. mai 2010

Kui minu maailm enam kui kakskümmen aastat tagasi ....

.... ei oleks purunenud, oleks meil täna ilmselt suur pidu. Pereisa 65. juubel.
Aga läks, nii nagu ta läks, kaks purunenud südant, õnnetud endised armastajad, kumbki ei mõistnud teist. Lahutus, endise kodu, sõprade hülgamine. Elu algamine võõral maal, võõraste keskel, tagasi mõeldes hulljulge tegu. Mingi kaitseingel pidas meist kõigist hoolt ja juhatas meid. Nüüd olen juba kodunenud. Leidnud, et võõrad ongi omad. Olen leidnud siin esivanemate juured. Leidnud midagi ürgselt omast. Tulnud koju. Ju siis nii pidi minema.

Kommentaare ei ole: