reede, 14. mai 2010

Käisime ostmas aurukappi

Nüüd kui remondiga oleme sealmaal, et oleks vaja ka aparaat kohale saada, laadisime ema autosse ja sõit läks poe poole. Kohapeal uuris emps neid kappe ja muidugi meeldis talle üks, mis oleks maksnud 1800, aga kuna räägitud oli tuhandest, siis sellele ka kaubad tehti. Kui ikka maksmine toimub sularahas, ei õnnestu ost kui sul vajalikku summat ei sattu kaasas olema. Sel korral minul sõnaõigust, ega isegi kaasarääkimise õigust ei olnud, seega pidin suu kinni. Muidugi kui ise oleks ostnud, kardan, et ostuhetkel oleksingi kaldunud kallima variandi poole. Nagu Urmas tihti ütleb, "kerran se vaan kirpaisee". Ega seegi, mis osteti, miski paha ei ole. Esmaspäeval on kapp kohal. Enne seda on vaja veel seinad korda teha, ja lagi värvida. Uks on ausalt uuel kohal ja esiku poolt ei saa arugi, et midagi oleks tehtud. Nii head tööd on mu mees teinud. Tubli teine, ma pean ikka tihemini teda kiitma.

Kommentaare ei ole: