Kaldtee

Eelmisel suvel kui oli näha, et ema trepist kulgemine läks aina raskemaks, hakkasin mehele peale käima, et ta teeks mingi kaldtee. Kuna see on ju kole kui enam majast välja ei saa ja tundub olukord nagu oleks majas sees vangiks. Muidugi mees arvas, et järgmine aasta. Kuskilt siis lugesin, et sellistest asjadest vastutab ka linnavalitsuse sots. osakond ja sügisel saigi asju ajama hakata. Algas see muidugi arsti juures käimisest ja palumisest, et kirjutaks mingi seletuse ja siis selle alusel hakkas asi edasi minema. Pika-ajaline ja natuke ka närve sööv lugu oli, aga lõpp hea, kõik hea.

Täna pani ema riided selga, võttis rollaatori ja jalutas uhkesti ise omal jalal tänavale. Nüüd on vaja veel mehel välisuksele lukk ette panna, kuna kaldtee tõttu oli vaja uks panna teisele poole lahti käima ja sellega oli kah tegemist. Seni on selline ajutine lahendus.
Eile käisin külas ja koju tulles hoomasin, et mul ei ole õigeid võtmeid kaasas. Helistasin siis mehele ja küsisin kuidas siia majja sisse saab. Tuli teine siis avama. Õuepoolset ust me tavaliselt ei kasuta, vaid suvel kui rohkem saalimist.