Ma ei tea, kas teistel on ka nii, et mingi käekott saab nii armsaks, et tahaks seda säilitada igavesti. Minul on see, kuskilt lisana tulnud pika õlarihmaga kott. Sinna mahub taevalikult palju, seal asjad on nähtaval mitte nii nagu mõnes, mille pead tühjaks kallama enne kui põhjast midagi leiad. Kui ta on tühi, siis on ta liistakas ja ei vii mingit ruumi. On kerge ja igatpidi mugav. Iga tal on kõvasti üle 15 aasta ja muidugi olen ma ka mitmeid kordi teda parandanud, miski ei ole igavene. Kevadel väljamaale minnes avastasin viimasel hetkel, et üks õmblus oli ripakil ja polnud siis enam aega seda korda teha. Ootas teine siiani. Nüüd tuleb kaasa. Hea rongis sinna panna kudumid ja võileivad ja veepudel ja 101 väga vajalikku värki. :)Muide rongipileti trükkisin juba välja, ainult ühe suuna pileti. Järsku tutvun mõnega, kes on ka Tampereest ja saab auto peale. Kui ei, ostan sealt. Tegelikult võib ju ka rongist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar