... on siis taas käes. Kui hakata targutama, miks üldse saata kaarte ja milliseid. Paberist või elektroonilisi. Minu arust elektroonilised on ju kerge saata, ega maksa tavaliselt ka midagi, aga see on sama, mis tänapäeval levinud ühekordse kasutamise mood. Loed läbi ja kui ei kustutagi, siis kuu aja pärast kustub ta ikkagi ära, sest kes seda vaevub omale arvutile talletama, suuremat osa ei saagi. See eest paberist kaarte võib lugeda aasta kümnete tagant, kui neid saatnud inimesedki on parematele jahimaadele siirdunud.
Igal aastal olen saatnud 50 + kaarti, sel aastal läks posti täpselt 21, ehk siis neile kellelt sain kaardi aasta tagasi ja mõned minule eriti tähtsad inimesed. Sory kui mõni ootas ja ei saa nüüd, masu aeg :)
Noortele inimestele on selline soovitus, kuigi teile tundub, et see on nii tähtsusetu ja pealiskaudne, aga kui saadate kaardi oma vanematele sugulastele, vanavanematele, onudele, tädidele, siis nemad loevad teie kaarte mitte kord vaid kümneid kordi, mõned näitavad koguni naabrinaisele, et vaat kes saatis minule kaardi. Selle rõõmu pärast tasub natuke vaeva näha.
3 kommentaari:
Mina ka ikka kaardi-usku inimene. Kõik vanad sugulased ja sekka mõni nooremgi (venna pere näiteks) peavad ikka kaardi saama. Hetkelgi mul juba kolmandat päeva kaardihunnik laual ja võtan aga hoogu, et ära kirjutada-saata. :)
ma pole aastaid saatnud jõulukaarte
põhjus on majanduslik
nüüd interneti ajastul saab saata e-kaarte
neid küll saadan ja nii palju kui jaksan;)
Meile ka meelidb kaarte saata, vähemalt lähi-sugulastele ja väga lähedastele sõpradele :) Armas on kaarti saata ja armas on seda ka saada.
Ja kui kaardid ise teha, ei ole see margi raha ju ka nii tappev. Ning kellele võimalik, anname kaardid käest-kätte üle :)
Postita kommentaar