Noh nii, tee siis veel oma plaane ....

Tegelikus elus on plaanid midagi sellist, mis annavad suunda. Midagi kindlalt ei saa teha. Urks siin paanis puhkuse ajal Eestisse tulla ja teisiti läks kui ülemus ei andnudki puhkust. Mina algul mõtlesin selle kuu lõpus tulla, siis tuli kutse sünnipäevale pärast jõule ja siirdasin seda sinna. Nüüd siis oleme Urksiga mõlemad tulemas nädalavahetuseks. Exämm on siirdunud parematele jahimaadele ja me tuleme matustele. Selline see elu siis on. Plaani, mis sa plaanid, aga kõik võib muutuda hetkel.

Kui nüüd samas esitaksin oma järelhüüde teispoolsusesse siirdunud ämmale. Ta oli minust täpselt 25 aastat vanem, seega siis kui tutvusin temaga olin 20 ja tema 45, täitsa noor inimene. Ma olin vaimustatud tema kodust, seal oli valgust ja avarust, soojust ja rohelust. Ja järgmised ligi 20 aastat veetsin ma kõik suvepuhkused ämma juures, heina tehes, rohides ja mis nüüd maatalus ette tuleb. Ma austasin ja hindasin teda enam kui oma ema. Kunagi tuli ette probleem, mis näitas, kes on kes. Siis ei käinud ma mitu aastat seal ja alles neli, viis aastat hiljem olin mina see, kes painutas pea ja palus andeks, kuigi solvatud oli mind. Ja siis sain ma kuulda minule ääretult tähtsa asja, kui ka tema palus minult andeks ja ma sain talle anda andeks. Seega ei jäänud meie vahele midagi hõõruma. Ta oli kange naine ja ta elu ei olnud roosidel tantsimist. Muret ja vaeva jätkus mitme eest. Teda jäävad leinama ta poeg ja tütar ja arvukad lapselapsed ja lapselapselapsed.