Vaibakudumises on mitmeid täiesti erinevaid tegemisi ja toimetusi. Algul on toormaterjal: lõim ja kude. Lõime käisin loomas käsitöökeskuses ja selle uuega oli terve hunnik jamasid, sest vajalikust 4 kg võrgulõngast olin ostnud kogemata neljandiku teistsugust, teisiks tegin ma kohe algul vea ja pidin mahakerima kolm-nelisada meetrit 4 kõrvuti jooksvat lõnga. Õnneks nad ei läinud sassi, muidu oleks tulnud kõik minema visata. See siis lõimest, mida on nüüd taas 38 m, see mille valmis sain oli 42 meetrine. Viimane sats kaltsuvaippu oligi 3 tk ligikaudi 2 meetriseid ja viimane natuke üle 4 meetri. Aga teine oluline on kude. Seda siis lõikan vanadest riietest ja sain ma ju eelmisel talvel kingitusena hirmus palju. Nüüd kui see nelikümmend meetrit kaltsuvaippa on valmis, ei näita kude määr oluliselt vähenenud. Noh olen ma ka väga kriitiliselt ikka ja jälle teinud inventuuri oma riidekapis. Ja kui siis on vaibad võetud maha kudumistelgedelt tulev lõim siduda ja nii mul siis on minemas sõlminine. Sõrmed on valusad.
Aga muidu on Eestisse tulekuks peaaegu kõik tehtud ja piletid hangitud ja ülehomme pool viis hommikul läheb lahti start Tampere --> Tallinn, mina ja minu kaks poega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar